Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud värske uuring pakub välja lahendusi, kuidas saaks neid jäätmeid edaspidi paremini ringlusse võtta.
Uuringu järgi on rõivaste ja tekstiilide korduskasutuseks kogumine kasvanud, kuid nende kvaliteet on langenud ja korduskasutuskõlbmatute toodete osakaal suurenenud. Samal ajal on tekstiiljäätmete liigiti kogumine viimastel aastatel pigem vähenenud.
Tekstiilmaterjalid on üks raskemini töödeldavaid jäätmetüüpe ning nende väärindamiseks tuleb leida viise, mis oleksid Eesti inimestele võimalikult madala kuluga. Valminud uuring pakub selleks lahendusi, käsitledes muu hulgas tootjavastutuse kehtestamise ning järk-järgulise sortimisvõimekuse loomise vajalikkust. Samuti riikliku teadus- ja arendusprogrammi loomist, et ettevõtted, teadusasutused ja teised osalesid töötaksid välja uuenduslikke ringse tekstiilisüsteemi lahendusi.
Märksõnad: rõivad, tekstiil, käitlemine, jäätmed, ringlussevõtt, Euroopa Liit, ökoinnovatsioon, korduvkasutamine, taaskasutamine, tootjavastutusorganisatsioon.